Põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Põltsamaa jõgi - Eesti Entsüklopeedia
põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Tema vooluhulk on suurem kui kõigil teistel Eesti jõgedel kokku. Kui Peipsist Vasknarva ja Skamja külade vahelt minema hakkab, küünib ta laius 600 meetrini. Narva jõgi ehk Narova (pikkus 76 km).Aastat 6000 tagasi murdis ta end maapinna tõustes nüüdsesse sängi – eelmine kulges ida poolt. Võimalik, et veehoidla kohal Narva jõkke suubuv lisajõgi Pljussa (281 km) on vanem kui
Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma
põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Varem on Põltsamaa jõge käsitletud ka Emajõe lisajõena ja Pedja suhtes peajõena.. Põltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku edelaserva allikatest. Jõe pikkus on 136 km ja valgla 1297 km². Jõe langus on 72 m ja lang 0,53 m/km
Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi
Põltsamaa jõgi: Kirjeldus: Põltsamaa jõgi Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel suudmest; jõe pikkus on 135 km, valgala 1310 ruutkilomeetrit. Jõe ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.
Pedja jõgi – Vikipeedia
Pikim jõgi – Võhandu jõgi – 162km, siis Pärnu jõgi 144km, järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel).
Pirita jõgi - Sarnased failid
Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks (A. Loopmann, 1979). Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi).
Eestlane Nemoursis: kui Loingi jõgi üle ajab, on
põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Kui Põltsamaa ümbruse alad 13. sajandi algul ordule läksid, otsustas viimane seetõttu ehitada jõeületuskohta linnuse. Ordulinnus valmis algsel kujul 1272. aastal. Tollal kandis ta saksakeelset nime Oberpahlen ning hakkas toimima foogtkonna keskusena.Saksakeelne nimi tulenes Pala jõe nimest, mida Pärnu jõkke suunduv Navesti jõgi kandis
PIUSA JÕGI - Ekstreempark
põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Põltsamaa jõgi, pikkuselt kolmas Eestis ning ühtlasi ainuke, mis läbib nelja maakonda. Jõgi on 135 km pikk, sellest ~115 km on veeturismiks kasutatav ja sobiv kogu jäävaba aja. Koos Pede, Pedja ja Emajõega kuni Võrtsjärve õppekeskuseni on veeteed võimalik läbida 135 km. Jõgi on rohke põhjavee toitega, mistõttu läbitav ka kõige
Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende
Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, Võrtsjärvest Peipsi järve. Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus.Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Suurimad lisajõed on Pedja, Ahja (suurim lisajõgi), Elva, Amme ja Laeva jõgi.Kokku on lisajõgesid 12: vasakpoolsed on
2p Süsta/kanuumatkad Põltsamaa jõel - Matkajuht
Põltsamaa jõgi, pikkuselt kolmas Eestis ning ühtlasi ainuke, mis läbib nelja maakonda. Jõgi on 135 km pikk, sellest ~115 km on veeturismiks kasutatav ja sobiv kogu jäävaba aja. Koos Pede, Pedja ja Emajõega kuni Võrtsjärve õppekeskuseni on veeteed võimalik läbida 135 km. Jõgi on rohke põhjavee toitega, mistõttu läbitav ka kõige
Reiu jõgi tervitab Surju külas sügist - Uudised - Pärnu
Prantsusmaal Nemoursis elav eestlanna Lembe Lokk rääkis, et kui Seinei jõkke suubuv Loingi jõgi hakkab üle kallaste ajama, siis võib üleujutus tabada ka Pariisi, vahendas ERR. «Pariis on ka suures hirmus, et äkki hakkab seal uputama. Nemours on nagu Pariisi kaitsevall ja kui Loingi jõgi, mis läheb linnast läbi ja suubub otse
Põltsamaa ja pedja jõed - Sarnased failid
Põltsamaa jõgi, ka Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, samuti Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel suudmest; jõe pikkus on 135 km, valgala 1310 ruutkilomeetrit.
Põltsamaa jõgi – Vikipeedia
põltsamaa jõkke suubuv jõgi
Suue Jõgikond ja veelahe Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Veelahe on piir jõgikondade vahel. Amazonase jõgikond Lisajõgi Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Jõe parempoolsed lisajõed suubuvad sellesse jõkke lähte poolt vaadates paremalt, vasakpoolsed lisajõed lähte poolt vaadates vasakult.
Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi
Põltsamaa jõgi on pikkuselt Eesti kolmas jõgi. Jõgi algab Pandivere kõrgustikult Tamsalu aleviku lähedalt, voolab läbi 4 maakonna (Jõgeva-, Järva-, Viljandi-, ja Tartumaa), läbi Räägu kanali Endla ning Sinialliku järvede, Kesk-Eesti tasandiku ja Võrtsjärve nõo ning suubub peale 135 kilomeetri pikkust teekonda Pedja jõkke.
Põltsamaa jõgi - eestigiid.ee
Võhandu jõkke suubuv nimetu kraav 1-12 2 m Loomapidamine, Põld 1003000_4 Kesine (kala, JKI) Sügisese sõnnikulaotamise aja varasemaks tõstmine, veekaitsevööndi laiuse suurendamine Nimetu kraav, mis suubub Põltsamaa jõkke 7-12 2 m Põld (mais, lutsern), Loomapidamine 1030000_3 Hea Suur haritava maa osakaal, tõhusam järelvalve
